Laenud ja intressid

Delfi :
Asjaajaja, 25.09.2007 16:18

Kuna Eestil endal erilist kapitali ei ole, siis on need laenud sisse toodud välisfondidest. Kui võtta jämedalt, et need laenud on tekkinud viimase 10a jooksul, siis on tulnud Eesti Pangal vahetada ca 22 miljardit krooni aastas eurode vastu. Kuulu järgi pidi see olema 1/3 sisemajanduse koguproduktist. Seega lisaks sellele veel eksporditavate kaupade eest ca 44 miljardit. See on aidanud tagada seni ka krooni stabiilse kursi, kuna vahetusest saadud eurosid saab kasutada tagasi vahetuseks importimisel. Ehk siis on majandusse sisse harjutatud ca 66miljardi krooni eest eurode sissetulek.

Nüüd kui laenamine on pidurdunud, siis langeb see välisvaluuta allikas sisuliselt ära. Laenude juurdekasv pidurdub üsna järsult, kuna suurem vajadus on reefinantseerimise järele. Hullem veel, laenude tagasimaksed on vaja vahetada kroonidest eurodeks. Lihtne arvutus, keskmine intress on ca 6%, mis teeb sama üldkoormuse puhul ca 13miljardit. See raha on vaja kroonidest eurodeks vahetada.

Ehk siis mis teeb inflatsiooni eriti teravaks - võrreldes eelnevate aastatega hakkab puudu jääma 22 + 13 miljardi krooni jagu eurosid. Kuna me ei tooda erilist midagi, siis on see väga kõva põnts. Kas me oleme valmis näiteks tarbimist vähendama poole võrra? Vaevalt!

kilu, 25.09.2007 17:01
Austatud Asjaajaja. Sissetulnud rahast ei ole tulnud Eesti Pangal küll midagi eurodest kohe kroonideks konverteerida ja seega pole vajalik ka vastupidine konverteerimine. Palun teha selgeks mis osa ringlusest olevast rahast Eesti Pank tagab ja mida mitte. Kogu see laenudega tulnud raha on tulnud kommertspankadesse ja Eesti Panka on läinud vaid kohustuslikud reservid (ja need on siis kohe ka enamasti eurodeks tagasi konverditud).
Minu meelest on see summa natuke liiga suur. Tegu ju sisuliselt tarbimislaenudega, mis lisaväärtust ei loo. Ligi 5000 eurot iga eestimaalase kohta.
Ja see tähendab ka seda, et lähemad 25-30 aastat võetakse meil tarbimisest 5-6 miljardit ja kasvatatakse välisriikide majandusi.

Asjaajaja, 25.09.2007 18:00
2 kilu

Kommertspangad ei tegele kroonide trükkimisega! Kui mingi välisfond annab kommertspangale eurodes raha näiteks kinnisvaralaenude jaoks, kuid panga klient laenab kroonides, et müüjale maksta, siis on selge, et see tuleb kusagil ümber konverteerida. Sellest tekivad Eesti Pangale, kui kroonide trükkijale valuuta varud, mille abil on võimalik vastu tulla nõudlusele vahetuse osas, et see ei mõjutaks krooni kurssi euro suhtes. Nüüd ise küsimus on see, et kui suured need varud on ja kauaks neist jagub, kui laenude sissevool pidurdub. Kui need otsa saavad, siis tuleb kroon devalveerida. Pakun et see krahh toimub järgmise aasta jooksul.

www.eestipank.info
=========================
tabel 2.2.1 Laenujääk valuutade lôikes (valuutalaenud kokku, miljonid kroonid, lepinguline väärtus)
juuni 1997: 8891
juuni 2007: 167809
Lisandunud 10 aastaga: 158 mld
==========================
tabel 2.1.1. Leenujääk kliendigruppide lôikes (miljonid kroonid)
=juuni 1997
KOKKU: 16843
eraisikud: 2917
äriühingud: 10626
finantseerimisasutused: 3123
valitsus: 177
=juuni 2007
KOKKU: 214153
eraisikud 97241
äriühingud: 96445
finantseerimisasutused: 17689
valitsus: 2778
= muutus 10 aastaga:
KOKKU: 197 miljardit krooni
eraisikud: 94 mld
äriühingud: 86 mld
finantseerimisasutused: 15 mld
valitsus: 2,6mld